Eesti Teatri Festival DRAAMA 2017

Esitlus: TEATRIELU 2016

Eesti Teatriliit

Esitlus: TEATRIELU 2016 foto
5. septembril kell 16
Sisevete saatkonnas
Toimetajad MADLI PESTI ja TAMBET KAUGEMA

Autorid 
ENE PAAVER
MIHKEL SEEDER
EVA-LIISA LINDER
LIISI AIBEL
ANDRUS LAANSALU
MARIS PETERS
PILLE-RIIN PURJE
VALLE-STEN MAISTE
KERRI KOTTA
HEILI EINASTO
SVEN KARJA


Välja andja EESTI TEATRILIIT 

Kogumiku „Teatrielu 2016“ artiklis „Kirjutamise võim“ vaatleb Ene Paaver aastatel 2011 – 2016 ilmunud Eesti teatriraamatuid. Mihkel Seeder annab artiklis „Eesti näitekirjanduse tulevik on“ ülevaate omadramaturgia hetkeseisust ja selle kohast Eesti teatrite lavadel. 2016. aastal lastele-noortele tehtud teatrist ja seal sündinud murrangust kirjutab artiklis „Lasteteater läheb üle piiri“ Eva-Liisa Linder. Artiklis „Teatri ja kunsti kuramaaž“ toob Liisi Aibel esile etendus- ja visuaalkunstide üha tugevama lähenemise ja põimumise. Andrus Laansalu tõdeb artiklis „Viga on vist katki“, et Eesti tehnoloogiline teater on jõudnud seisu, kui vanaviisi enam ei saa ja tuleb minna uuele ringile. Kuivõrd 2016 oli Shakespeare’i-aasta, siis annab Maris Peters ülevaate mullu Eestis lavale jõudnud Shakespeare’i-lavastustest ja nende retseptsioonist. Pille-Riin Purje on võtnud põhjaliku vaatluse alla Indrek Sammuli mängitud Thomas Becketi rolli Eesti Draamateatri lavastuses „Becket ehk Jumala au“. Valle-Sten Maiste artiklis „Pastišivormis agitprop – rahvaste lähendamisel semiootikavahendeid ei valita“ käsitletakse eestlaste ja venelaste integratsiooniteemat kahe lavastuse – Vaba Lava „Ma pigem tantsiksin sinuga“ ning Tallinna Linnateatri ja Vene teatri „Teisest silmapilgust“ – näitel. Kerri Kotta vaatleb artiklis „Kaks armastuskolmnurka“ kaht ooperilavastust, Estonia „Aidat“ ja Vanemuise „Lucia di Lammermoori“, mis mõlemad on üles ehitatud klassikalisele armastuskolmnurgale. Heli Einasto võrdleb artiklis „Kohaliku balletistrateegia mõju jutustavate ballettide lavastamisele ja karakeriloomele“ „Onegini“ ja „Luikede järve“ lavastusi Estonias ja San Francisco Balletis. Rubriigi „Mälu“ tarvis on Sven Karja tõlkinud ja kommenteerinud lõigu Ukraina kunagise juhtiva teatri- ja kirjanduskriitiku Natalja Kuzjakina uurimusest, mis käsitleb Evald Hermaküla Vanemuise-perioodi (aastad 1962–1983, vahepealse katkestusega) töid, rõhuasetusega tema Vanemuise egiidi all juhendatud stuudio lavastustel.